üks maja laguneb üksilduses
vanad aknad ja uks on vildakas ees
laual päevikust rebitud read
pimedamat ööd pole näinud eal
tagatoas närtsind lillega vaas
lahtinööbitud kleit on voodi ees maas
tüdruk teki all liikumatu
loodab saada päästetud
kui need seinad suudaks rääkida
nad pajataks nii mõnegi loo
Eliise hääl kõlab ainult mu mõtetes
nii iga päev aina loodan, et rutates
kaunid sõnad suult minuni võiks tuul tuua hommikul
ja siis vastuse saadan üle vee oma armsale
Eliisele
peeglis virvendab möödunud aeg
polnud muresid ja kui puudus vaev
kaunid hetked mis sidusid meid
kui ehted tuhmund sest keegi ei kanna neid
kapiuksed on hingedelt maas
seisab kell vaid tuhk on kaminas
läbi öö kostab huntide hääl
ja siis kõik nii vaikseks jääb
2xREF
